Uuring: Eesti inimeste enamus ei toeta Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist

Jaak Madison
Total
435
Shares

02.-18. detsembril 2019. aastal viis Norstat ja Saar Poll läbi uuringu Eesti inimeste toetusest Euroopa Liidu poliitikatele. Uuringu tellis Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.

Uuringu eesmärgiks oli saada täpsem ülevaade Eesti inimeste toetusest erinevatele Euroopa Liidu poliitikatele. Sagedasti on uuritud Euroopa Liitu kuulumise toetust, kuid poliitiliste otsuste langetamiseks on puudus olnud sisuliste küsimuste uurimisest. Selleks, et Eesti saaks kujundada oma seisukohti Euroopa Liidu osas vastavalt meie inimeste ootustele ja seisukohtadele, on vältimatult vajalik saada tagasisidet ka arvamuste osas, mis puudutavad Euroopa Liidu migratsiooni-, rahandus-, julgeoleku- ja välispoliitikat. Kuigi ka antud uuringust selgub, et Eesti inimestest 64% usub Euroopa Liidu pikemas perspektiivis püsima jäämist, siis näiteks ühtset migratsioonipoliitikat ehk kvoodisüsteemi ei toeta 65% inimestest ja see on väga sarnane nii eesti- kui vene emakeelega inimeste hulgas. Lisaks sellele nähtub antud uuringust väga selgelt skeptilisus Euroopa Liidu arengusuundade osas, mis käsitleb võimalust anda Euroopa Liidu alluvusse ka meie rahandus-, kaitse- ja välispoliitika.

Uuringu tellija, Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison leiab, et kui hetkel on näiteks maksuküsimused ja rahanduspoliitika suuresti veel liikmesriikide pädevuses, siis 61% inimestest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika suuremat delegeerimist Euroopa Liidu käsutusse.

“Uuringust nähtub selgelt, et Eesti inimesed ei soovi Euroopa Liidu edasist föderaliseerumist, kuna sellele vastas eitavalt 59% inimestest ja föderaliseerumist liitriigiks toetas vaid 24%. Mis puudutab föderaliseerumist ja suuremat rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie alluvusest, siis siin jookseb väga selge lõhe ka eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Kui eestlastest ei toeta föderaliseerumist 63%, siis mitte-eestlastest 49%. Samal ajal toetab aga föderaliseerumist ehk iseseisvuse kaotamist Euroopa Liidule 33% mitte-eestlastest ja 22% eestlastest”, kommenteeris Madison.

Madison tõi veel välja, et kui meie poliitikate delegeerimist Euroopa Liidule toetab 33% mitte-eestlastest, siis eestlastest toetab seda veidi vähem (26%) ja lisaks 61% eestlastest ei toeta rahandus-, välis- ja kaitsepoliitika ära andmist meie pädevusest.

Madisoni hinnangul vahe eestlaste ja mitte-eestlaste ehk enamjaolt venekeelse elanikkonna vahel tuleneb tõenäoliselt sellest, et eestlastel on säilinud tugev rahvustundlikkus, kuid venekeelsele elanikkonnale ei lähe niivõrd korda mure Eesti iseseisvuse ja rahvuse pärast. Seda tuleb kindlasti arvesse võtta edaspidi ka poliitikate kujundamisel.

“Lisaks on väga huvitav välja tuua, et näiteks kõrgharidusega vastajatest lausa 65% ei toeta eelmainitud poliitikate loovutamist Eesti pädevusest. See näitab selgesti, et kõrgema haridusega vastajate teadlikkus on Euroopa Liidu poliitikatest suurem ning see võib ka tähendada suuremat teadlikkust ohtudest, mis varitsevad edasise föderaliseerumise taga”, ütles Madison.

Samuti on olnud Euroopa Liidus küsimuse all praegune poliitika, kus taastamaks erakorraliselt piirikontroll mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigiga (meie puhul siis Läti ja merepiiri puhul Soome ja Rootsi) näiteks julgeolekuohu korral tuleb saada selleks luba Euroopa Komisjonilt. See tähendab, et tänases olukorras ei ole riikidel iseseisvat õigust otsustada oma piirikontrolli üle. Norstati ja Saar Polli poolt läbi viidud uuringust selgus, et sellist poliitikat ei toeta 47,9% inimestest. Sellest on näha, et iga teine inimene soovib Eesti iseseisvust otsustamaks piirikontrolli taastamise üle, kui seda nõuab näiteks kõrgem välisoht.

Lisaks inimeste toetusest Euroopa Liidu poliitikatele uuriti antud küsitlusega ka rahuolu Eesti esindajate tegevusele Euroopa Liidus. Kui muidu on inimestel lootus Euroopa Liidu püsimisse, siis meie esindajate tegevusega ehk Eesti huvide kaitsmisega pole rahul 39,8%.

Jaak Madisoni hinnangul tunneb seega väga suur osa ühiskonnast, et Eesti ei tööta mitte eelkõige meie endi huvide nimel, vaid soovib olla paipoisi rollis ning saada kiita Euroopa Liidus kõigega nõusoleku eest.

Politoloog Martin Mölderi hinnagul näitab see uuring, et Eesti inimesed küll on positiivselt meelestatud Euroopa Liidu suhtes, kuid ei soovi edasist võimu delegeerimist Euroopa Liidule: “Vaatamata sellele, et Eesti valijate toetus Euroopa Liitu kuulumisele on väga kõrge, ei tähenda see, et ollakse nõus kõigega, mida EL peaks ette võtma või iga suunaga, kuhu poole ta võiks areneda.

2003. aasta rahvahääletusel toetas Euroopa Liiduga liitumist 67% Eesti valijatest ning toetus Euroopa Liidule on kuni tänapäevani püsinud stabiilselt ligikaudu sama kõrge. Näiteks eelmise aasta Riigikogu valimiste järel arvas 69% valijatest, et Euroopa Liitu kuulumine on hea ning ainult 5%, et see on halb.

Ning vastajate pragmaatilised kaalutlused on isegi veel selgemad. Turu-uuringute ja MTÜ Ühiskonnauuringute instituudi viimasel neljal aastal läbi viidud väärtushinnangute küsitlused on näidanud, et isegi kuni 80% Eesti valijatest olnud seisukohal, et Eesti peaks kuuluma EL-i.

Samas näeme aga sellest Saar-Polli küsitlusest siin ja ka teistest allikatest, et see positiivne hoiak ei ole kindlasti tingimusteta. Viimase nelja aasta jooksul on umbes pool Eesti valijatest arvanud, et EL-i praegune koostöö on piisav ning natuke alla viiendiku, et see on läinud liiga kaugele. Toetust EL koostöö suurendamisele on palju vähem kui EL-le endale.

See Saar-Polli küsitlus siin täpsustab seda pilti veelgi. Ka siit näeme, et ühelt poolt on valijatel pigem positiivne hoiak EL suhtes (enamus on seisukohal, et EL on arenemas positiivses suunas). Kuid teisalt ollakse pigem vastu EL-i võimu suurenemisele ja sekkumisele riikide poliitikasse. Ja me näeme ka seda, et sõltuvalt haridustasemest on osadel valijatel keeruline vastata küsimustele, mis puudutavad EL ühtseid poliitikaid või föderaliseerumist. Lühema haridusteega inimeste seas on nende vastajate osakaal, kes ei oska sellele küsimusele vastata, väga suur.

Me teame hästi, milline on üldine hoiak EL suhtes, kuid me ei tea veel eriti hästi, millal ja mis tingimustel ollakse Euroopa Liidu suhtes rohkem või vähem positiivsed. See küsitlus siin avab seda pilti teatud määral ning tulevikus oleks kindlasti vaja veel täiendavaid uuringuid selle kohta, mida Eesti valijad Euroopa Liidult täpselt ootavad ja mida nad on või ei ole valmis selle eest vastu andma.“

Total
435
Shares
Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sulle võib ka meeldida