Minust

Olen sündinud taasiseseisvumise aastal ehk 1991. Kuupäevaks oli 22. aprill, kui sain näha esimest korda ilmavalgust. Kasvasin Albu vallas ja põhikooli lõpetasin sealses koolis – Albu Põhikoolis. Olen pärast seda õppinud Noarootsi Gümnaasiumis, olnud vahetusõpilane Hanko rahvaülikoolis ja õppinud seal põhjamaade ajalugu, rootsi keelt ning teoloogiat. Gümnaasiumiga sain ühele poole Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis.
Kõrgkoolidest olen õppinud Tallinna Majanduskoolis turundust, Tallinna Ülikoolis riigiteadusi, Euroakadeemias rahvusvahelisi suhteid ja väga lühikest aega ka olnud Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikeettevõtluse õppes. Paraku on õpingute ja tööga läinud nii, et lõpudiplom on veel vormistamisel, aga tuleb ka see õigel hetkel.

 

2013. aastal sain kohalikel omavalitsuste valimistel valituks Albu vallavolikokku. Üllatuslikult endale sain kohe ka revisjonikomisjoni esimeheks, mis oli minu noorust arvestades tol hetkel väga suur väljakutse. Kuid hakkama sain ja see õpetas väga palju.
2014. aastal olin noorim kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel, kui suutsime Konservatiivse Rahvaerakonnaga osaleda valimistel täisnimekirjaga. Nimekirja kokkusaamine oli paras peavalu, kuna kautsjon Euroopa Parlamendi valimistel on krõbe, väga krõbe.
Mainimata jäi vahepeal, et Konservatiivse Rahvaerakonnaga liitusin 2013. aasta kevadel, vaid aasta peale erakonna ametlikku asutamist. Sama aasta sügisel hakkasin rajama noorteühendust Tallinnas, mis sai kiirest kena hoo sisse. 2014. aasta jaanuaris hakkasin ehitama üles Järva- ja Viljandimaa ringkonda, kui mind valiti ringkonna juhiks.
Ponnistused noorteühenduse ehitamisel, ringkonna arendamisel, kohalikel ja eurovalimistel ning erakonna kõigi liikmete ühine ränk töö tipnesid sellega, et 2015. aasta 1. märtsi õhtuks olime parlamendis. Valimistulemus erakonna 8,1%, mul isiklikult Järva- ja Viljandimaa esinumbrina 1883 häält. Riigikogus on meil küll vaid seitse mandaati, kuid saame julgelt väita, et oma seitsme liikmega oleme olnud vast kõige mõjukam erakond parlamendis, kes on kujundanud kõigi teiste retoorikat ja sõnumeid.

Mis puudutab veel minu tööelu, siis võin enesekindlalt öelda, et erasektoris olen töötanud rohkem, kui paljud minu praegused vanemad kolleegid Riigikogus või ministrid valitsuses. Alustasin kooli kõrvalt juba teismelisena ehitusobjektidel ja alates 18. eluaastast töötasin kokku viis aastat kruiisilaevadel. Enamjaolt täiskohaga, kuid samas õpingute kõrvalt.
Tore on ka see, et mind on ühe ja poole kuu jooksul peale 2015. aasta valimisi süüdistatud paljudes asjades – natsismimeelsuses, mobiiltelefoni omastamises ja naiste ahistamises.
Ma olen tänulik ajakirjanikele, kes täitsid mitme „skandaaliga“ kellegi tellimust ja seda „kedagi“ ma ka arvatavasti tean. Te andsite mulle parima meediakoolituse, mida ükski koolitus ei paku.
Kui mainida süüdistuste sisu lühidalt, siis võtame kokku nii: olen vaid eestimeelne, mitte ühegi võõrideoloogia kummardaja. Pole ma omastanud kunagi ühtegi telefoni, vaid süüdistusega tuldi välja kaks nädalat peale valimisi ja pool aastat peale seda, kui mulle kinnitati politseist, et ühtegi seadust ma rikkunud pole. Paraku… Siseministeerium on võimas. Üllatavalt nahaalne samuti. Naiste kohta süüdistused on aga kurvad, kuna siiani ootan ma neid väidetavaid naisi, kellele ma olevat ligi tikkunud. Süüdistused olid, kuid fakte mitte ühtegi. Seega võtke minuga julgelt ühendust, teie, kes te nii väitsite.