Minust

Olen sündinud taasiseseisvumise aastal ehk 1991. Kuupäevaks oli 22. aprill, kui sain näha esimest korda ilmavalgust. Kasvasin Albu vallas ja põhikooli lõpetasin sealses koolis – Albu Põhikoolis. Olen pärast seda õppinud Noarootsi Gümnaasiumis, olnud vahetusõpilane Hanko rahvaülikoolis ja õppinud seal põhjamaade ajalugu, rootsi keelt ning teoloogiat. Gümnaasiumiga sain ühele poole Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis.
Kõrgkoolidest olen õppinud Tallinna Majanduskoolis turundust, Tallinna Ülikoolis riigiteadusi, Euroakadeemias rahvusvahelisi suhteid ja väga lühikest aega ka olnud Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikeettevõtluse õppes. Paraku on õpingute ja tööga läinud nii, et lõpudiplom on veel vormistamisel, aga tuleb ka see õigel hetkel.

Olen sündinud taasiseseisvumise aastal ehk 22. aprillil 1991. Kasvasin Albu vallas ja põhikooli lõpetasin kohalikus koolis – Albu Põhikoolis. Olen pärast seda õppinud Noarootsi Gümnaasiumis, olnud vahetusõpilane Hanko rahvaülikoolis ja õppinud seal põhjamaade ajalugu, rootsi keelt ning teoloogiat. Gümnaasiumiga lõpetasin Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kõrgkoolidest olen tudeng olnud paljudes, kuid erinevatel põhjustel on need siiani jäänud lõpetamata. Elus tuleb vahel ette keerdkäike ja tihti on vaja olnud eelistada töötamist ning õpingud on jäänud pooleli. Võtsin end taas käsile ja olen õppimas Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas, et parandada ära ka see poolik ja lõpetamata küsimus.

2013. aastal sain kohalikel omavalitsuste valimistel valituks Albu vallavolikokku. Üllatuslikult endalegi valiti mind revisjonikomisjoni esimeheks, mis oli minu noorust arvestades tol hetkel väga suur väljakutse. Kuid hakkama sain ja see õpetas mind palju.

2014. aastal olin noorim kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel, kui suutsime Konservatiivse Rahvaerakonnaga osaleda valimistel täisnimekirjaga. Nimekirja kokkusaamine oli suur peavalu, kuna kautsjon Euroopa Parlamendi valimistel on krõbe, väga krõbe.

Mainimata jäi, et Konservatiivse Rahvaerakonnaga liitusin 2013. aasta kevadel, vaid aasta peale erakonna ametlikku asutamist. Sama aasta sügisel hakkasin rajama noorteühendust Tallinnas, mis sai kiiresti kena hoo sisse. 2014. aasta jaanuaris hakkasin ehitama üles erakonna Järva- ja Viljandimaa ringkonda, kui mind valiti ringkonna juhiks.

Ponnistused noorteühenduse ehitamisel, ringkonna arendamisel, kampaaniad kohalikel ja eurovalimistel ning erakonna kõigi liikmete ühine ränk töö tipnesid sellega, et 2015. aasta 1. märtsi õhtuks olime valitud Riigikogusse. Valimistulemus erakonnal 8,1%, mul isiklikult Järva- ja Viljandimaa esinumbrina 1883 häält. Riigikogus oli meil küll vaid seitse mandaati, kuid saame julgelt väita, et oma seitsme liikmega olime kõige mõjukam erakond parlamendis, kes on kujundanud kõigi teiste retoorikat ja sõnumeid.

2017. aastal kandideerisin linnapeakandidaadina kohalike omavalitsuse valimistel Viljandis. Me saime oma esinduse Viljandi linnavolikogusse ja ma isiklikult sain teise tulemuse valimistel: 456 häält. Volikogus töötasin ma majanduskomisjoni aseesimehena.

2019. aastal valiti mind isikumandaadiga taas Riigikogusse, kui mind toetas Järva- ja Viljandimaa ringkonnas 5612 valijat. Riigikogus valiti mind põhiseaduskomisjoni esimeheks ja täitsin antud kohustus kaks kuud, kuni mind valiti Euroopa Parlamenti.

25. mail 2019 toetas mind 22 819 inimest ja osutusin valituks Euroopa Parlamenti. Euroopa Parlamendis töötan ma väliskomisjoni liikmena selle nimel, et Eesti huvid oleks kaitstud ja suveräänsus kindlustatud. Lisaks olen ma varahaldur meie poliitgrupis Identiteet ja Demokraatia.

Mis puudutab veel minu tööelu enne poliitikasse sukeldumist, siis võin enesekindlalt öelda, et erasektoris olen töötanud rohkem, kuid paljud poliitikas tegutsejad. Alustasin kooli kõrvalt juba teismelisena ehitusobjektidel ja alates 18. eluaastast töötasin kokku viis aastat kruiisilaevadel. Enamjaolt täiskohaga, kuid samas õpingute kõrvalt.

Skandaalid, mis andsid parima meediakoolituse. Üle kahe kuu jooksul peale 2015. aasta valimisi süüdistati mind paljudes asjades – natsismimeelsuses, mobiiltelefoni omastamises ja naiste ahistamises.

Ma olen tänulik ajakirjanikele, kes täitsid mitme „skandaaliga“ kellegi tellimust ja seda „kedagi“ ma ka arvatavasti tean. Te andsite mulle parima meediakoolituse, mida osta poleks võimalik. Kui mainida süüdistuste sisu lühidalt, siis võtame kokku nii: olen vaid eestimeelne, mitte ühegi võõrideoloogia kummardaja. Pole ma omastanud kunagi ühtegi telefoni, vaid süüdistusega tuldi välja kaks nädalat peale valimisi ja pool aastat peale seda, kui mulle kinnitati politseist, et ühtegi seadust ma rikkunud pole. Paraku… Siseministeerium on võimas. Naiste kohta süüdistused on aga kurvad, kuna siiani ootan ma neid väidetavaid naisi, kellele ma olevat ligi tikkunud. Süüdistused olid, kuid fakte mitte ühtegi. Seega võtke minuga julgelt ühendust, teie, kes te nii väitsite.