Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison saatis kirja Soome välisminister Elina Valtonenile seoses Eesti ja Soome vahelise merepiiriga. Madison tõstatas küsimuse võimalikkuse osas taastada kahe riigi vaheline merepiir lähtuvalt rahvusvahelisest mereõigusest, mille kohaselt võib ühe riigi maksimaalne merepiir olla 12 meremiili. Euroopa Parlamendi liige toob pöördumises esile, et 1995. aastal ehk vahetult peale Nõukogude Liidu lagunemist, oli siiras soov ja usk paljudel riikidel, et Venemaa on muutumas heatahtlikuks naabriks, kellega on võimalik arendada sõbralikke suhteid: „Kuigi tegemist oli suuresti naiivse usuga, mis ei kattu eelnevate sajandite pikaajalise kogemusega, oli see usk siiski inimlikult mõistetav. Üheks selle hea tahte ja usu märgiks oli ka Eesti ja Soome vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt mõlemad riigid nihutasid oma merepiiri kolme meremiili võrra oma rannikule lähemale, et tekitada kuue meremiili laiune rahvusvahelise vee koridor.
Jaak Madisoni sõnul võitis sellest koridorist eelkõige Venemaa, kellel avanes sellega ligipääs Läänemerele ilma, et Venemaa peaks küsima eelnevat luba oma sõjalaevade liigutamiseks läbi Soome lahe.
Paraku on sõjaolukorras Venemaa hakanud rahvusvaheliste vete eelist oluliselt rohkem ära kasutama, näiteks emamaa ja Kaliningradi vahelise ühenduse pidamiseks ja sõjalaevastiku liigutamiseks Läänemere, Põhjamere ja Musta mere vahel. Soome lahe kuue miili laiuses kanalis sõidavad praegu ilma transpondriteta nii venelaste militaar- kui riigilaevad ja lendavad lennukid, tekitades sageli ohtlikke olukordi, kuna halva nähtavusega pole transpondrita laeva või lennukit võimalik piisavalt varakult märgata. Lisaks liiguvad Venemaa laevad Eesti või Soome territoriaalvetesse sattumise vältimiseks tihti laevatee vastassuunavööndis, mis suurendab kokkupõrkeohtu veelgi“, sõnas konservatiivide esindaja Euroopa Parlamendis oma pöördumises Soome välisministrile.
