Kolmapäeva hommikul põhidebatt keskendus Euroopa Liidu siseturu toimimisele, konkurentsivõimele ning ettevõtjate võimekusele hoida üleval majandust.
Vasakpoolsemad heitsid ette, et liialt palju on jätkuvalt erisusi liikmesriikide vahel – näiteks ongi riikides erinevad regulatsioonid kas või töötajate kutsenõuetele või erinevate toodete sertifikaatidele. Kuid lahendus ei saa olla taas ülereguleerimine (mida nimetatakse armsalt “harmoniseerimiseks”).
Ma tõin siiski välja, et tegelik probleem on Euroopa tööstusettevõtete ärakurnamine ja tapmine regulatsioonide, bürokraatia ja kliimapoliitikaga, mille tulemusel Euroopa majandus kolinal kukub ning helgemad ajud voolavad Euroopast minema. Asemele tulevad uued ajud, aga ilma lisandväärtuseta.
