Praegune valitsus on üldjoontes hästi hakkama saanud ja omab ühiskonnas toetust

Jaak Madison
Total
27
Shares

Aasta aega ametis olnud valitsus on üldiselt edukalt hakkama saanud. Loomulikult on olnud teel kive ja kände ning komistatud, kuid suures plaanis on tänane valitsus suutnud töötada organiseeritult ja töövõimeliselt. Iga valitsuse puhul on võimalik ja peabki välja tooma nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Kriitilises pooles võib välja tuua näiteks sotsiaalministri tahtliku seadust rikkuva käitumise, kui jätkatakse maksumaksja raha raiskamist LGBT seltskonnale, mis tänase majanduskriisi valguses on veelgi enam tülgastav. Lisaks komistamised ministrite valikuga ja osade koalitsioonilepingus toodud punktide ebaefektiivse ellu viimisega.

Kuid jagub palju rohkem ka positiivseid külgi. Esiteks omab praegune valitsus ühiskonna toetust. Parlamentaarses demokraatias valib rahvas parlamenti ja vastavalt valimistulemustele moodustatakse ka valitsus. Hoolimata isegi tihti rahva teadmatusest või ükskõiksusest, keda valida, siis tugineda saame siiski vaid valimistulemustele, mis väljendavad rahva tahet. Olgu see tark või rumal. Üks erakond võib saada kas või kolmandiku kõikidest häältest, kuid kui kaks kolmandikku seda erakonda valinud pole ning kui parlamendis liitlasi leida ei suuda, siis jääbki järele koht olla opositsioonis. Tänased kolm valitsuserakonda on saanud selleks enamuse ning selle alusel toimub ka valitsuse püsimine. Igakuised reitingute uuringud siin erilist rolli ei mängi, kuna reitingute põhjal valitsused üldiselt ei lagune ning tegelikku rahvatahet saab arvestada ikkagi ainult valimiste alusel. Seda olulist fakti ei suutnud näiteks paljud poliitikud ja ajakirjanikud aktsepteerida peale eelmiseid valimisi ja arvasid, et meediarünnakutega teevad nemad endale meeldivaid valitsusi. Samas olgu mainitud, et isegi nende igakuiste reitingute järgi on valitsuserakondadel üheskoos üldiselt suurem toetus kui Reformierakonnal ja Sotsiaademokraatidel.

Loomulikult ei saa see kõigile meeldida ametis olev valitsus, sest demokraatias jääb alati olema ka opositsioonierakondadele toetajaid. Ükskõik mis põhjustel. Praegune valitsus on suutnud vähemalt koalitsioonilepingus leppida kokku küsimustes, mis on olulised kõigile kolmele erakonnale. Olgu nendeks sotsiaalküsimused, mis on Keskerakonna programmist, II pensionisamba reform Isamaa lubadustest või otsedemokraatia viimine põhiseadusesse ja traditsioonilise perekonna tähtsustamine läbi referendumi põhiseaduse täiendamiseks, mis on Konservatiivse Rahvaerakonna lubadustest. Need erinevad põhimõtted ja lubadused on pärit erinevate koalitsioonierakondade programmidest, millele küsiti toetust valimistel ja saadi ka selleks piisav häältesaak, et olla esindatud parlamendis ja leida kompromisse valitsuse moodustamiseks.

Kindlasti on ootused valitsusele suured ja ootused on suured kindlasti ka minul, kui ma ootan väga kindlate lubaduste elluviimist, mis on leidnud oma koha koalitsioonilepingus. Kuid praegu on juba võimalik välja tuua ka suuri edusamme.

Esiteks kahtlemata suur alkoholiaktsiisi langetus, millega toodi tagasi mitusada miljonit eurot.

Teiseks II pensionisamba reform, mis hoolimata küll presidendi kapriisidest ja juriidilisest asjatundmatusest on tõenäoliselt realiseerumas, millega omakorda antakse inimestele vabadus ise oma tuleviku üle otsustada ja raha käsutada. Need mõlemad väga olulised asjad on olnud juhitud muide meie erakonna ministri ehk rahandusministri poolt.

Kolmandaks välispoliitiline korrektuur, kus tähtsustatud on meie liitlassuhteid Ungari, Poola ja USA-ga. Eriti praegu kiiresti muutuvas maailmas on eksistentsiaalse tähtsusega orienteeruda kiiresti ning aru saada, et meie julgeolekutagatis number üks ei ole Euroopa Komisjon või Saksamaa. Sestap ei tohi me lubada tahtlikku tagakiusamist Ungari või Poola suhtes ning mitte noogutama kaasa, kui mõnitatakse meie peamise liitlase ehk USA presidenti. Selline käitumine on olnud kahjuks omane just tänaste opositsioonierakondade (juht)liikmetele ja nende toetajatele, millega nad on olnud kasulikud idioodid.

Neljandaks valitsuse käitumine selles esimese valitsusaasta suurima väljakutse ehk viiruse epideemia ajal. 7.-9. aprillini Norstati poolt läbi viidud uuringu järgi pidas valitsuse tegevust väga heaks või heaks 73% vastanutest. Märkimisväärne toetus võrreldes näiteks presidendiga, kelle tegevust pidas heaks vaid 45% vastanutest ja ebarahuldavaks 41%. Loomulikult võime ka siin leida kritiseerimise kohti. Olgu selleks näiteks Terviseameti totaalne ebakompetentsus ja häbiväärne vastutusepuudumine ränkade vigade eest, mis omakorda on kivi sotsiaalministri kapsaaeda, kelle haldusalasse antud amet kuulub. Kuid üldises plaanis on valitsus suutnud reageerida kiirelt, vajalikult ja efektiivselt ning jääb vaid hirmuga mõelda, et mis oleks siis, kui valitsuses oleksid punased ja oravad…

Lõppkokkuvõttes on aga minu hinnangul täna tegu valitsusega, mis suudab esindada võimalikult laia ühiskonnapinda. Palju teisi alternatiive meil pole, kuna parlamentaarne matemaatika on seadnud väga ranged piirid ja eriti just tänu Konservatiivsele Rahvaerakonnale, kuna ilma meie erakonnata on võimalik ainult üks teine valitsuskombinatsioon, mis oleks aga õudus, sest üldiselt sotsiaalselt konservatiivsele Eesti ühiskonnale oleks totaalliberaalne valitsus viitsütikuks püssirohutünnis. Samas ei tohi kunagi unustada, et eesmärk ei saa olla ainult võimul, vaid võim on vahend. Vahend oma lubaduste elluviimiseks ja maailmavaate edendamiseks.

Total
27
Shares
Sulle võib ka meeldida