Toimus ka vahva debatt selle üle, et küll on ikka paha, et riikidel Euroopa Liidus on vetoõigus, millega mingeid X otsuseid blokeerida. See on nüüd jälle tõstatunud seoses sellega, et Ungari blokeeris 18 miljardi euro laenamist Ukrainale ning Austria ja Holland vetostasid taas Rumeenia ja Bulgaaria taotluse ühineda Schengeni viisaruumiga. Sestap on Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu föderalistid taas pead tõstnud mõttega, et pigem võiks suurem võim olla Euroopa Liidul ja seda muidugi liikmesriikide arvelt. Mina sellega nõustuda ei saa.
Isegi, kui ka mulle ei meeldi vahel Ungari tegevus või ei meeldi ka Austria ja Hollandi otsus blokeerida Rumeenia ja Bulgaaria õigust ühineda ühtse vaba liikumise alaga, siis veel hullemaks teeks olukorra see, kui suuremal osal riikidest oleks õigus kasutada kvalifitseeritud häälteenamust ning sõita sellega vabalt üle väiksematest riikidest. Sellisel juhul me enam ei räägiks isegi näilisest võimust igas liikmesriigis otsustada ise kriitilise tähtsusega küsimuste üle, vaid see oleks otsustada eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa poolt. Näiteks migratsioonipakt, milles on ka arvutatud ümberjagamise kvoodid, on jäänud just nimelt õnneks toppama mitmete riikide vastuseisu tõttu, kuid kui kaoks ühehäälsuse ehk konsensuse nõue, siis oleks tunduvalt lihtsalt Saksamaa ja Prantsusmaal oma kava läbi suruda.
