Esmaspäeva hilisõhtul toimus Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourgis arutelu Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti poolt koostatud raporti üle, milles toonitatakse vajadust loobuda ühehäälsuse nõudest välispoliitilistes küsimustes ja kehtestada kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtte täieliku kasutuselevõtu teatavates välispoliitika valdkondades, nagu inimõigused ja rahvusvahelise õiguse kaitse ning sanktsioonide kehtestamine.
Ainsa Eesti esindajana pidasin kõne, kus rõhutasin, et ühehäälsuse nõudest loobumisel kaotavad eelkõige väikeriigid, sh Eesti. Seda föderalistlikku ideed on kerge toetada parlamendiliikmetel Saksamaalt, Prantsusmaalt või Hispaaniast, kuid ainsad kes häälteenamuse süsteemis kaotada saavad, on väikeriigid. Häälteenamuse süsteem ei saa kuidagi kahjustada Saksamaad ega Prantsusmaad, sest nad on lihtsalt liiga suured ja on peaaegu võimatu võita neid riike häälteenamuse süsteemiga, aga teerulliga saab üle sõita Eestis, Soomest, Lätist või isegi Poolast.
Kvalitfitseeritud häälteenamus on Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt hääletus, kus toetuseks on vaja 55% liikmesriike, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvaarvust.
